Kes, mida, kus, kuidas, kuna, miks...???

Olen juba tükk aega mõelnud siia kirjutada, aga pole seda teinud esiteks sellepärast, et päris palju on juhtunud ning ei arvanud, et suudaksin väga erapooletult asjadest kirjutada, ega hetkelgi see nii lihtne ei ole, aga eks ma üritan. Teine asi oli, et ma ei soovinud, et see mis ma kirjutan mõjutaks situatsiooni.



Ma arvan, et kõige pealt ma tahan ära mainida, et kõik see mis ma kirja panen, see on kõik õige, aga sõltuvalt mis vaatenurgast sa seda vaatad ning see kõik pole päris nii nagu asjad minu puhul on, pigem nii nagu asjad võiksid ideaalis olla. Igastahes igaüks, kes usub mida mina ütlen on küll rumal, kuna võib-öelda, et ma ise ka ei usu sellesse või vähemalt päriselt kõige selle kasutamine ei tule väga välja.



Vaatasin hiljuti filmi "Arlen Faber" aka "The answer man", sealt tsitaat:
Guy from a crowd: "Are you saying you made it all up?"
Arlen: "I don't know. Maybe. Maybe who ever's up there just used my anger and pain to make me part of some divine plan. And if he did, he sure as hell didn't let me in on it."



Minnes muu asja juurde, siis ma leidsin ühe väga laheda jutu sellest, miks mehed on sellised nagu nad on, kuid ma ütleks, et eks ta ole naistega ka samamoodi. Jutt

Veel midagi mis ma leidsin nice guy'dest. Nice guy



Inimesed teevad ikka üksteisele väga palju haiget igasuguste rumalustega. Ma isegi olen seda teinud ning mul on väga piinlik ja kurb sellepärast, kuid enam ei saa midagi muuta. Kui keegi leiab ideaalse viisi, kuidas teistele mitte haiget teha, siis võiks mulle ka teada anda.

Ma üks päev vaatasin, mis mul arvutis on ning avastasin kirja, millega ma jätsin oma viimase "tüdruku" maha. Miks see jutumärkides on, on sellepärast, et ma ei nimetaks seda suhteks, kuna see oli üldine rumalus ning see kestis vist kuu aega või nii. Ma ei tea miks ma peaks selle üldse siia panema, aga mis seal ikka, teiste elu on ikka põnev.

Kiri siis järgmine:

Hey Jenny,

I was thinking the best way to get things off my head. So here it is. I dont want to make you sad, but its better to speak the truth than keeping in you. Ive been thinking for few days about something. This something is that im not happy. And the thing is that when I came to USA it was because I wanted to earn money and it still is. Its even harder now cause I have to pay back some money for my dad, cause of the car. My priority here is to work as much as I can. But something is trying to brake that priority and this is the time I spend with you. Problem is that I am tired after spending the night with you and this effects my ability to work. But this is actually little problem. There is one more thing that haunts me, when I was in Estonia, when I broke up with my girlfriend I promised to myself that I wont connect myself with any girl for a long time. Thats why I cant devote myself into this relationship. Everything youve done to me, everything I have experienced with you is irreplacable and I wouldnt exchange that for anything in the world. And Im sorry, this just doesnt feel right. Im bad in writing, but this is the best way to get my thoughts to you, especially in foreign language. And this is perhaps best for you too, cause you know im leaving already in a month. Keep this in mind, that Im never gonna forget you.

Ma loodan, et keegi ei naera minu üle, kuna see oli tükk aega tagasi ning minu inglise keel polnud siis kõige parem, kuigi ma olen ise ka üllatunud, et ma suutsin ennast nii hästi väljendada eriti veel sellisel teemal. Kes teavad mind paremini oskavad ka arvata, kuna see oli. Selle "suhte" kohta ma väga midagi muud väga öelda, kui: kids stay off drugs :). Kuigi ma kahetsen, et see üldse juhtuda sai, aga muuta enam ei saa midagi.



Otsisin pilte ja avastasin, et enamus pilte on seotud sellega, et mehed on maha jäetud. Muideks statistika järgi pidid üldiselt olema naised (70% või 80% juhtudest, kui õigesti mäletan) need, kes mehe maha jätavad.

Ma vist pean ütlema, et ma ei mõelnud, et need teemad oleksid omavahel seotud, aga kui ma mõtlema hakkan, siis ega ma käitusin ka selle neiuga nõmedalt ning poleks pidanud sellisel asjal laskma üldse juhtuda.

Ma tahtsin ka seda öelda, et mul vahepeal tundus, et ma kaotan enamus oma uutest tutvustest oma igasuguste nõmedustega, siis võib-olla polegi asi nii hull. Eks aeg näitab nagunii, millised tutvused jäävad millised mitte. Mul on hea meel selle üle, kui inimestele meeldib minuga suhelda, ega nö kasuta mind ära, aga kuna ma tean, et minuga väga lihtne ei ole, siis juhtub seda, et kõik ei lähe kõige paremini. Aga mis seal ikka, elu läheb edasi :).



Üks asi millele ma hakkasin mingi aeg tagasi mõtlema oli see, et inimesed räägivad tegelikult hästi palju "mõtetutest" asjadest. Minu jaoks on kohati töö, kool, teised inimesed, mingid juhtumid jms mõtetu. Ma ei tea miks, aga teine kord ma tunnen, et ma raiskan oma aega inimestega suheldes. Ideaalis näeksin ma suhtlemist mingi kindla probleemi lahendamist või mingi eesmärgi saavutamist, mitte mingi niisama "mula" ajamist. Jah ma tean ma olen imelik ja ma ei imesta, miks ma tahan üksinda olla. Ma ei tea kas asi on minus või mida. Samas seda mida mina pean "mõtekaks" suhtlemiseks on mõne teise jaoks täielik jama. Who knows... ma ei saa oodata ju, et iga inimene mõtleb sama sügavuti asjadest kui mina ka ju... mõne inimese jaoks on see oluline, et saaks igasugustest igapäevastest asjadest rääkida ning samas ma ei ütle, et ma ise ka seda aeg-ajalt ei teeks...