Kes, mida, kus, kuidas, kuna, miks...???

Hilisöised read...

Published by Freerider under on 12:12 AM
"Kui võtate aega, et otsustada, mida omaeluga peale hakata, siis leiate, et oletegi seda juba teinud" George Bernard Shaw, 1856-1950

Loen siin erinevaid tsitaate ning avastan, et kõigile arvamustele on vastupidine arvamus. Isegi kui üks ütlus tundub väga õige, siis tuleb järgmine, mis pöörab selle ümber. Kas siis lõpuks on nii, et viimane asi millele sa avatud oled jääbki sinu arvamuseks, isegi kui see polnudki sinu arvamus vaid kellegi teise mõte, idee ja teostus!?

Andes inimestele piisava emotsiooni on võimalik neid panna muutma oma kinnisideid ja arvamusi. See emotsioon peab aga olema tugevam, kui selle kinnisideega seonduv mälestus. Ehk kui see ulatub näiteks lapsepõlve, siis ei ole nii võrd määrav see, mis tegelikult seal juhtus, vaid see, kuidas inimene seda mäletab. Väiksemate asjade puhul see kuidas see inimesele presenteeriti. Sellepärast ongi massihüpnotiseerimised ja tuntud motiveerivad kõnelejad mõjuvad, kuna suudavad tekitada piisavat emotsiooni väiksemate asjade muutmiseks ning toomaks inimesi välja oma igapäeva maailmast. Seega õigetel tingimustel on võimalik inimesi panna tegema, käituma kuidas keegi soovib. Keerukamate käitumisharjumuste puhul on vaja arvestada ning seega ka mõjutada muid sellega seonduvaid mälestusi. Seda kasutavad ära meie reklaamid, riik, kui ka teised inimesed. Kohati võib öelda isegi, et mida rohkem on inimesed kinni oma arvamustes, seda enam on nad manipuleeritavad. Sellepärast on vaja teada reklaami puhul oma sihtrühma, kuna sellisel juhul on kergemini määratletav inimeste keskkond, kus inimene üleskasvanud on ning kergemini valitav emotsioon ja suund, mida mõjutada. Lõppkokkuvõttes on oluline panna inimesi käituma vastavalt omale tahtele.

Isaga Tallinna poole sõites arutlesime nii mõnegi asja üle. Üks oli see, kas inimene kahetseb elu lõpus seda, mida ta teinud on või seda mida ta teinud ei ole. Mina ütlesin, et ma olen kuulnud, inimesed kahetsevad kasutamata jäetud võimalusi. Isa just ei nõustunud minuga ja väitis, et siiski elus tehtud vead on need mis hakkavad hinge närima. Mina võtaks neid vigu küll kogemustena, kuid siiski on asju, mille puhul on raske endas rahu teha. Aga ometigi ei ütle keegi, mis on õige ja mis on vale. Elu on lihtsalt selline :)

Teine asi mille üle me arutlesime oli tolerantsus. Isa ütles, et tema oli tolerantseks muutunud alles hilisemalt eluperioodil. Mul on raske aga aru saada inimestest, kes pole nii mõistvad teiste suhtes. Kui meie vestlus edasi läks jõudsime me selleni, et tolerantsus võib muutuda selgrootuseks. Sellele polegi ma varem mõelnud, kuid eks ma nüüd üritan aru saada, mis see selgrootus endast kujutab.

Ma avastan järjest enam olukordi, kus ma inimeste käitumise ja erinevate olukordade üle naeran, aga see on selline heatahtlik naer, naer minu sees.

0 comments:

Post a Comment