Feelings vs thoughts

Ei leidnud tunnete kohta paremat pilti :) Õigemini oli üks, aga sellega on mingi jama.

Elu on ilus, tore ja vahva seni kuni tuleb esimene takistus. Nii ta on. Minu naiivne maailm sai purustatud, kui ühe vestluse käigus jõudsime järeldusele, et ei olegi võimalik olla õnnelik, vähemalt mitte nii nagu mina seda ette kujutasin. Ma mõtlesin, et ongi võimalik olla kogu aeg õnnelik ja ei ole ühtegi halba hetke. Aga kui mõtlema hakata, siis seda ei saa olla juba selle fakti tõttu, et inimeste emotsioonid käivad seinast seina, kohati nagu Ameerika mägedes. Ja inimesi mõjutab väline keskkond, mis on pidevalt muutuses ning need muutused ei ole alati sellised, mida me soovime, ega mis ka meile meeldivad. Ning kõige määravam fakt on see, et kui kõik oleks kogu aeg hästi, siis ei oskaks me hinnata seda, mis meil on. Mitte, et seda paljud üleüldse teeks, aga siiski. Kõige lähemal sellisele õnnelikkusele on minu arust budism, kuna sa õpid oma emotsioonidele ja välistele mõjutajatele mitte reageerima ning kui sa ei reageeri sellele, siis ei saa see ka sinu emotsioone mõjutada. Aga see oleks ka elamine sellises ühtlases hallis maailmas, ei ole midagi väga head, ega ka väga halba. Kõik on lihtsalt OK.



Üks väike asi, mis meelde tuli siia vahele. Nimelt armumine on ka viis kuidas olla õnnelik, sest siis on kõik hästi ja ideaalne. Kuigi selles, kas see kõige õigem viis kuidas õnnelik olla on, ma kahtlen, kuna sel ajal inimene ei mõtle väga ratsionaalselt, aga samas kas seda vaja on seda ma ei tea. Ma tean, et ma mõtlen väga palju ning olen enda puhul tähele pannud, et mida rohkem sa mõtled, seda kiiremini see nö armunud olemise tunne kaob.



Üks neiu ütles mulle, et meie emotsioonid tulenevad ajust ühest kindlast kohast ning on võimalik see osa ära isoleerida, see tähendab, et siis sul ei olegi selliseid emotsioone. Sa küll käitud teatud olukordades vana harjumuse järgi, aga tundeid, kui selliseid sul ei ole. Samuti tõi ta ka välja selle, et sellise inimesega on väga raske koos elada, ma mõtlen perena või nii, kuna sellisel juhul ei oskaks see inimene kuidagi oma tundeid väljendada, olla hea, hell ja hooliv oma kaaslasega.
Naljakas, aga ma kohati leian, et tahakski nii elada, kuna nii saaks palju rohkem asju tehtud, oleks palju asjalikum ning paljud "probleemid" oleksid olemata.



Aga samas on ka emotsioonid vajalikud, sest kohati on neil rohkem õigus kui mõistusel. Ning tegelikult väga palju probleeme tekitab mõtlemine, eelkõige ülemõtlemine. Vähemalt nii see on minu puhul. Aga samas mõtlemisega on võimalik oma emotsioone kontrollida, muuta ja nendega manipuleerida. Lihtsalt mõeldes millelegi ilusale teeme me oma tuju kohe paremaks. Nii, et kohati on väga raske eristada emotsioone üksteisest ning arusaada miks selline tunne tekkis. Sellepärast hakkasin ma ka mõtlema selle üle, kas armastus ongi üldse emotsioon võib-olla on see mingi väga ratsionaalne otsus, võib-olla mitte teadlikult küll, aga alateadlikult. Ma ei räägi siin armumisest, kirest vms. Osalt on see nagu teiste aitamine, ilma et midagi tagasi ootaks, kuigi, et see toimuda saaks, siis siiki teine inimene annab sellesse oma panuse, kuid siiski mitte midagi tagasi ootamata. See on nagu eneseohverdus, kuid tegelikult tõelise armastuse puhul toimib see nagu vastastikuse toeks olemise jms-na. Ning sellisel juhul pole tunded olulised. Tõesti, kui me räägime laiemas mõistes armastusest, siis ei saa see olla seotud tunnetega, kuna iga inimese puhul, kellele sa head soovid ei tunne sa midagi või tunned isegi negatiivseid tundeid. Aga kas laiemas mõistes armastus ning paarisuhtes armastus on ikka omavahel võrreldavad? Kas need peaksid üldse erinema (jätame kire, armumise, seksi jms välja)?



Ma olen armunud, aga kust ma aru saan, kas ma armastan!? Ühest saan ma tunde järgi aru, aga teisele ei oska ma sellist definatsiooni leida.



Kõige selle peale ma ütlen, et asi on mõtlemises kinni. Selles mõttes, et meie mõistus on kõige suurem jõud siin maailmas, see on minu arvamus. Ma suudan ennast läbi mõtlemise teha õnnelikuks, kurvaks, pettunuks, positiivseks jne. Olles tugev isiksus ja omades palju tahtejõudu on võimalik ka kõige hullemas situatsioonis rõõmus ja positiivne olla, samas teised inimesed võivad seda imelikult vaadata, kuid keda teised huvitavad, eksju :)



Fuck the world, fuck me... emotsioon mis nõudis enda väljendamist :)