Deep...

Nüüd otsustan ma võtta selle kirjutamisega rahulikumalt. Mul on mõtteid palju, aga ma pingutan selle asjaga üle. Ei tohiks, kuna ometi ei pea ma midagi kellelegi tõestama, ega kellelegi mingit muljet avaldama, sest peamine põhjus miks ma kirjutan on ikkagi enda pärast, kuna nii saan oma mõtted kuhugi kirja ning jõuan teinekord ise ka huvitavate järeldusteni. Muidugi on kunagi ka huvitav vaadata, mida ma mõlnud olen. Ning miks keegi peaks seda peale minu lugema? Seda peaks küll kellegi teise käest küsima, aga ma ise loodan, et see paneb inimesi kriitiliselt mõtlema ning võib-olla annab asjadest teistsuguse vaatenurga, kui harjunud.

Esitaks siin ka kohe ühe huvitava küsimuse: mis vahet on liiga palju mõtlemisel ning üle mõtlemisel ja mis sarnast? Liiga palju mõtlemist peaks vist tähendama seda, et inimene mõtleb liiga tihti ja mõttetutest, (muidugi inimene on mõtlev olend ning see eristab meid loomadest, mis küll ei tähenda, et loomad ei mõtle - või äkki nad mõtlevad just kõrgemal tasemel kui meie, kes teab, aga nad ei tee selliseid asju nagu inimesed) võib-olla ka paljudest asjadest. Üle mõtlemine on pigem mingi asja või situatsiooni läbi ja lõhki läbi mõtlemine, koos kui-de jms-ga. Tihti nii kaugele, et tekivad vale ettekujutused ning asjad, milles polnud mingit probleemi võivad selleks muutuda. Sellest tekib ka küsimus, et kas see võib-olla halb. Üle mõtlemine on tihti halb, selleasemel, et näiteks kellegilt küsida, kuidas asi tegelikult on, siis mõeldakse igasuguseid võimalusi välja ning tehakse oma elu raskemaks. Aga liiga palju mõtlemine? Võib olla siia negatiivsena läheks see, et inimene ainult mõtleb ja tegutsemiseni ei jõuagi.

Üks inimene on mulle paar korda öelnud, et ma mõtlen asju üle. Aga see millest ma rääkinud olen ei ole mulle probleeme tekitanud, aga siiski kas ma olen sellest asjast üle mõelnud. Kui selle järgi võtta, et liiga palju mõtlemine on paljudest erinevatest asjadest ning üle mõtlemine ühest, siis küll, aga võib-olla lähengi näiteks ühiskondlikesse probleemidesse liiga sügavuti, kas see võib negatiivseid tagajärgi tuua mulle või teistele (välja arvatud, et ma käin teistele lihtsalt pinda või nad ei saa aru).

Ka täna üks inimene ütles mulle, et see on väga "deep" teema. Jutt käis sellest, kuidas inimene teab, kas ta kasutab oma aega õigesti. Muidugi on see küsimus väga subjektiivne ning loogiliseks vastuseks oleks, et see sõltub inimesest endast, mis talle tundub õige. On ka selliseid situatsioone, kus inimene kohe ei saagi aru, et see toob talle kunagi kasu või ei saagi ta sellest kunagi aru, aga kuidagi see tema elu positiivselt mõjutab (alateadvuses vms, "you name it"). Selle peale saingi vastuseks, et see on liiga "deep".

Aga võib-olla ma mõtlengi liiga palju ja üle. Sellepärast võtangi vaiksemalt ning üritan mediteerimisega tegeleda. Mediteerimine on selline tore asi, et sa ei mõtlegi enam millesti ning ei saagi tekkida probleeme liiga palju, ega üle mõtlemisega. Paar päeva tagasi olin väga närviline, ei tea miks, kõik asjad jooksid kokku ning palju asju teha ja mõelda. Siis ennem magama minekut mediteerisin tunnikese ning järgmine päev oli juba väga hea olla.

Kuna ma olen palju inimeste vahelistest suhetest kirjutanud vist, siis jätaks hetkeks selle teema. Kuigi see on väga huvitav teema ning ma naudin sellest mõtlemist. Ma võin sellest asjast kirjutada küll, siiski ei oska ma öelda, kas see kõik on õige (tegelt ei suuda ma seda millegi kohta öelda). Olen palju lugenud selle kohta ning mõndagi tean omastkäest, siiski ei suuda ma paljut kohe tõestada. Järgmine kahtlus tekib suhete kvaliteedis, millele ma baseerun sellest rääkides. See on ka selline kahtlane mõiste, aga sellest sõltub palju. Kes oskab suhte kvaliteeti määrata, ei oska öelda, aga siiski on vahe, kas räägivad omavahel kas kaks inimest kes usaldavad üksteist või inimesed, kes ei usalda ning on pinnapealsed. Enda kohta saab objektiivset infot ennast jälgides, aga mitte teise.

Inimesed üritavad asjades loogikat otsida ning kõike põhjendada, võib-olla peaks mõnikord midagi lihtsalt uskuma ning kuulama oma sisetunnet.

Aga aitab juba sellest eks :) Ärme ajame asja veel enam segasemaks (kui see võimalik on üldse :P). Tänane oli tegelikult väga oluline, kuna see tõi mind taas rohkem kahe jalaga maapeale. Selleks on olemas sellised toredad inimesed nagu sõbrad, tuttavad ja teinekord ka võõrad.

"No man is so foolish but he may sometimes give another good counsel, and no man so wise that he may not easily err if he takes no other counsel than his own. He that is taught only by himself has a fool for a master." Hunter S. Thompson

Täna tuli ka teemaks inimeste tervis ning toitumine. Üllatusena tuli mulle fakt, et Eesti noored muutuvad ülekaaluliseks. Siiani pole ma probleemi näinud, kuna üldiselt minu vanused/generatsiooni rahvas on normaal kaalus. Ma küll, ei saa öelda, et kõik söövad õigesti ning teevad sporti, siiski kuidagi nad suudavad asja kontrolli all hoida. Õppides seda asja ning olles just kirjutanud referaadi tervisliku toitumise kohta, siis üldisest vaatevinklist inimesed pingutavad üle magusatega ning üks asi sellega seoses on ka energia jookide ülemäärane tarbimine noorte seas.

Eestis ma pole seda nii hullult tähele pannud, kui seda oli Soomes. Seal mingi poole tunni jooksul kõik noored praktiliselt, kes poest välja tulid jõid mingisugust energia jooki. Kuskil pidid energia joogid olema keelatud kuni 18.eluaastani ning inimene, kes sellest rääkis arvas, et nii võiks ka Eestis olla. Ma küll, ei kujuta, ette kuidas saaks sellist asja meil keelata, aga mõte on hea. Ma ise olen ka suur energia jookide jooja, juues ikka ühe või kaks purki "Red Bull"i päevas. Tagantjärele mõeldes, siis ma peaks seda juba sõltuvuseks. Ning mina olin täiskasvanud sellel ajal juba, mõelda, mis noorte puhul toimub. Arvestame ka seda, kui palju noori suitsetavad hetkel, see on päris jube tegelikult.

Üheks probleemiks võivad ka olla rasvad, aga see on minu arust pigem see vanemate inimeste harjumus, et toit peaks ikka rammus olema, noored pigem pelgavad rasvu. Kui tõesti inimesed tarbivad liiga palju rasvu, siis see on ka seotud sellega, et tänapäeva inimesed tarbivad liiga palju liha. Liha on oluline valkude allikas, aga siiski peaks oma päevase valgu vajaduse kätte saama pigem piimast ning mida suurem on piima rasvaprotsent, seda enam omastab organism sealt kaltsiumi.

Kõik on omavahel seotud. Linna peal ringi käies on minu rõõmuks üles pandud reklaamid, et inimesed hakkaksid rohkem tarbima puu- ja juurvilju. Kuigi ma ise pole ka väga ingel selle kohapealt, aga eks ma üritan ennast harjutada. Inimestele tuntud (loodetavasti) toidupüramiidis on kõige olulisemad teraviljad, siis puu-ja juurviljad, seejärel liha, muna ning piim jne. Aga Harvardi teadlased on uurinud, et võib-olla peaks olema puu- ja juurviljad teraviljaga sama olulised. Siiski panen nüüd tähele, et neil on ka sinna ära märgitud eraldi vitamiinid ning alkohol (mis on küll "optional"), millega ma väga ei nõustu tegelikult.

Aga siiski kõige olulisem minu arust on ikka see, et inimesed võtavad oma vormi, heaolu, välimuse jne heaks ette midagi ning liigutaks ennast. Ei saa ju lootma jääda, et lihtsalt istudes sul muskel kasvab või kaal langeb, see on täielik rumalus.

Ma arvan, et kui keegi tuleks ja küsiks minu käest talle sobivat päeva menüüd, siis ma teeksin selle hea meelega. Kuigi ma alles õpin seda, siiski tean ma sellest juba nii mõndagi. Peangi varsti tegema kodutööks 3 eritoitumise menüüd (laktoosi talumatus, taimetoitlus ja tsöliaakia) ning ei ütle ära väiksest harjutamisest, eriti kui saan kellelegi head teha. Võin ka aidata treeningkavadega, tean sellest piisavalt, et saaks millegi kokku panna. Mis tekitab mõtte, et paneks sellise pakkumise Õnnepanka üles... vaatab seda asja...

Siin Harvardi toidupüramiid: