Mis on ideaalne?

Tundub, et ma ei ole unega sina sõber viimasel ajal ning 6-7 või isegi vähem tundi magamist tundub normaalsena. Praegu olen sellises vanuses, kus minu organism on arvatavasti kõige tugevam, aga siiski on sellel ju omad piirid. Hetkel ongi situatsioon, kui öösel sai vanade kooliõdede, -vendadega „pidu pandud“, hommikul vara üles ning nüüd kui on aega ei tule und. Aga see selleks.

Lugesin jälle edasi seda Fukuyama raamatut „Suur vapustus“ ning see tekitab päris tugevat emotsiooni. Peamiselt tekitab see viha ja arusaamatust ühiskonna ning selle liikmete vastu. Kuna ma üritan sellest vihast lahti saada, siis ma üritan ka sellel teemal veidi siin arutleda. Kõige lollim on see, et inimesed ei saa aru, kui oluline on perekond ning kui suurt mõju avaldavad täiskasvanud lastele.

Ma kirjutaks siia ühe lõigu sellest raamatust, mille ma ka endale kirja panin: „Ma oletan, et palju lugejad tunnevad isiklikult lapsi, kes on üle elanud vanemate lahutuse või muud ebasoodsad kodused sündmused, kuid on mõningase hingelise segaduse järel „omadega toime tulnud“ ja kasvanud vaimselt terveteks inimesteks. Paljud ajaloo suurkujud on kasvanud lapsehoidjate või koduõpetajate käe all või pärinenud iseäralikest ja pealtnäha tervetest kodudest. Õpetaja, hea kooli ja õigete sõprade olemasolu korral aga osutvad need kodused tingimused sageli ületatavaks tõkkeks ja võivad edaspidi isiksuse kujunemisele isegi positiivselt kaasa aidata.“

Scott Peck oma raamatus „Road less travelled“ kirjutab ka sellest, et ideaalset lapsepõlve pole arvatavasti kellelgi olnud. Siiski mõned inimesed, kes on üles kasvanud üldises arvamuses ebanormaalsetes tingimustes elavad hetkel normaalset ning tervet elu. Aga teised, kes on kasvanud nö heades tingimustes on halvale teele sattunud ning ühiskonnale rohkem koormaks, kui kasuks. Lapsepõlvest ning perekonnast sõltub paljugi teiste inimeste usaldamine, kuritegevlikud kalduvused, oma perekondlikud väärtused jne. Kas tõesti on nii raske teise inimesega koos elada, teda armastada ning oma laste eest hoolitseda ja neile tähelepanu pöörata? Ma ei tea, ma ei saa sellest aru, aga võib-olla ei saa ma sellest aru, kuna ma pole ise kunagi sellises situatsioonis olnud, ma mõtlen, et ma pole ise veel peret loonud. Aga siiski ma arvan, et mul on piisavalt enesedistsipliini, et vajadusel igasugustest probleemidest välja tulla ning mõtlen piisavalt ka teistele ja oma lastele soovin kindlasti paremat elu kui mul, miks siis teistel ei võiks olla!?

Üks asi, millest ma räägiksin veel oleks sugude võrdõiguslikkus. Kuigi meie ühiskonnas on see kõvasti muutunud võrreldes eelmise sajandiga leian, et see võiks ikkagi parem olla. Arvestades sellega, et naised teenivad ikkagi üldiselt vähem, kui mehed ning neil on raskem saada kohti headel positsioonidel, siis ei saa me hetkel veel võrdsusest rääkida. Me võiksime ka siinsamas rääkida rassismist, mis on kohati sarnaste probleemidega, aga ma ei tee seda, kuna minu enda jaoks rahvus ja nahavärv ei määra midagi ning süvenedes sellesse teemasse, siis võingi hakata leidma erinevusi jms. Sama võiks ka sugude võrgõiguslikkuse kohta öelda. Aga minu arust naiste ja meeste erinevusest ei saa üle ega ümber tegelikult, kuna üldise ühiskonna malli järgi on normaalseks paariks mees ja naine ning mõlemad osapooled on tavaliselt vajalikud perekonna loomiseks, mille tõttu eristatakse ka sugusid. Ütleme nii, et see on see, mida inimesed reeglina mõtlevad, kuigi me elame ajastul, kus inimestel on palju vabadusi ning on võimalik luua pere kahel samast soost isikul. Võib öelda küll, et ainult kahe erineva soo vaheline paarisuhe on iganenud arvamus, siiski enda puhul ma ei näe teist võimalust ning minu partner peaks olema naissoost.

Aga siiski miks peaks olema ühel sugupoolel rohkem õigusi, kui teisel? Ei peakski ning siin seisnebki kogu probleem. Tänapäevase ühiskonna arvamuse järgi, ikka veel, on see, et naine peaks kodus olema, lapsi kasvatama, koristama, süüa tegema ning tegema kõike, mis mees ütleb. Naisi vaadeldakse ka kui seksuaalobjekte, kellel ei ole oma arvamust ja pole üldse võimeline mõttetegevuseks. Rumalus tegelikut, see kui ühiskonnas vaadatakse staatust ka selle järgi, mitu naist mehel on jne, siis on ju ometi selles midagi valesti, kuna naine pole ometigi ju objekt, mida saaks omastada. Siiski peavad paljud mehed ning ka naised seda normaalseks ja kasutavad seda ära.



Mis müüb maailmas kõige enam, see on seks. Vaadates linnas ringi, erinevaid reklaame, siis vahib tavaliselt neilt vastu üks pool paljas neidis, kes on üles mukitud ning ennast haigeks näljutanud, kuigi tegelikkuses võib see sama neidis olla mittemidagi ütlev ja oma arvamuseta tibi. Sama on ka kõigi klubide jms, kuhu enamus mehi lähevad naisi „tsekkima“ ja „sebima“ ning see kes suudab naise koju viia on tegija. Neid näiteid võib veel tuua, aga tegelikult ei ole probleemis süüdi ainult mehed vaid ka paljud naised kasutavad seda ära. See on väga tavaline ju, kui ühel 70 aastasel rikkal mehel on 20 aastane tibi naiseks, ma ei ütle, et nende vahel ei võiks olla tõelist armastust, siiski üldjuhul on selle taga muud põhjused. Selle kohta võib pikalt laialt arutleda, aga lahenduse leimine on hoopis keerulisem.

Ma olen sattunud lugema paar korda feminismist, kus tuuakse põhjendusi klasside erinevusest, naiste võimest lapsi sünnitada, nõrgem sugupool jne, aga nagu tavaliselt see on, siis lahendust pole tegelikult välja mõeldud. Ega minagi ei suuda seda teha, ma siiski arvan, et mehed ja naised on erinevad nii füsioloogiliselt, kui ka vaimselt, aga seda ei peaks võtma negatiivsena vaid nii, et mehed ja naised täiendavad üksteist. Ning see, kui mingi ettevõte koosneb ainult meestest on halb nii sellele samale ettevõttele, sest isegi, kui me ei taha seda tunnistada, siis naised leiavad teinekord mõnele probleemile hoopis parema lahenduse kui mehed ja vastupidi. Sellest võib palju arutleda, aga ma arvan, et palju on juba kuskil ära öeldud ning hetkel ma avaldan lihtsalt oma arvamust.

Siiski tahan öelda, et ma pooldan feministe ning saan neist aru, kuigi ma vaataks kohati nende arvamusi ka kriitilisema pilguga, kuna üldiselt teevad oma suu lahti tuntumad ja jõukamad naised ning tihti jääb ülejäänute arvamus kuulmata.

Meest ja naiste erinevuse kohta olen ka leidnud paar huvitavat raamatut. John Gray „Men are from Mars, Women are from Venus“ ja Allan ning Barbara Pease „Why Men Don't Listen & Women Can't Read Maps“. Viimast ma lugesin paar aastat või enam tagasi ning ei oska hetkel selle kohta täpsemalt rääkida, aga sellele esimesele sattusin alles suvel peale ning vähemalt oma seisukohast leidsin seal olevat ka tõtt ning näited olid päris head.


"Sometimes I wonder if men and women really suit each other. Perhaps they should just live next door and just visit now and then."
Katharine Hepburn

"Enjoy life. There's plenty of time to be dead."
Hans Christian Andersen

"A learned man is an idler who kills time with study. Beware of his false knowledge: it is more dangerous than ignorance."
George Bernard Shaw

“Believe nothing, no matter where you read it or who has said it, not even if I have said it, unless it agrees with your own reason and your own common sense.”
Buddha

"Fall down seven times, get up eight."
Japanese Proverb’

“Always make new mistakes”
Esther Dyson

"He who waits for a chance may wait for a long time."
Nigerian Proverb

"It takes no more time to see the good side of life than to see the bad."
Jimmy Buffett

"Even in literature and art, no man who bothers about originality will ever be original: whereas if you simply try to tell the truth (without caring twopence how often it has been told before) you will, nine times out of ten, become original without ever having noticed it."
C. S. Lewis